Show simple item record

dc.contributor.advisorOlbertz-Siitonen, Margarethe
dc.contributor.authorSaari, Annika
dc.date.accessioned2022-06-27T09:37:22Z
dc.date.available2022-06-27T09:37:22Z
dc.date.issued2022
dc.identifier.urihttps://jyx.jyu.fi/handle/123456789/82039
dc.description.abstractTämä tutkimus perustuu haastatteluihin, jotka tehtiin monikielisellä työpaikalla Viron pääkaupungissa Tallinnassa. Virossa on mielenkiintoinen kielellinen ympäristö, jolle on ominaista kaksi suurta kielten puhujien ryhmää: äidinkielenään viroa puhuvat sekä äidinkielenään venäjää puhuvat. Samalla vain viron kielellä on valtiossa virallinen asema. Viimeisten kolmen vuosikymmenen aikana Viron kielilainsäädännöstä on käyty kiivasta keskustelua, johon on osallistunut myös Viron ulkopuolella olevat järjestöt, organisaatiot ja poliittiset liitot. Väittely voidaan nähdä jälkiseurauksena neuvostohistorialle, sen aikana tapahtuneelle venäjänkielisten massamaahanmuutolle Viroon sekä neuvostoajan jälkeisille merkittäville muutoksille lainsäädännössä. Viro ja venäjä eivät kuitenkaan ole ainoat maassa käytetyt kielet ja etenkin Tallinnassa toimii kansainvälisiä yrityksiä, joissa monikielisyys ja etenkin englannin kielen käyttö on keskeisessä roolissa. Tämän tutkimuksen tavoitteena on selvittää, millaisia kieli-ideologioita voidaan havaita monikielisen työpaikan työntekijöiden kertomuksissa, kun heiltä kysytään kielenkäytöstä työpaikalla. Haastattelukysymysten tavoitteena on selvittää, miten monikielisen työpaikan työntekijät kuvaavat ja perustelevat tapaa, jolla kieltä käytetään töissä. Tutkimuksen aineisto kerättiin haastattelemalla seitsemää monikulttuurisen yrityksen työntekijää. Nauhoitetut haastattelut transkriptioitiin ja valittujen otteiden analysoinnissa käytettiin diskurssianalyysia. Aineisto osoittaa, että monikielisen työpaikan työntekijöiden kertomuksissa voidaan havaita implisiittisiä ja eksplisiittisiä kieli-ideologioita. Viron, venäjän ja englannin kielestä ja niiden käytöstä on monimutkaisia ja toisinaan ristiriitaisia tai päällekkäisiä käsityksiä. Lisäksi havaittiin, että englannin kieleen liittyvät väitteet ja ideat ilmaistiin suoremmin kuin viron ja venäjän kieltä koskevat uskomukset. Osallistujat vaikuttivat kertomustensa perusteella olevan yhtä mieltä siitä, että tiimeissä ja työpaikalla tulisi olla yksi selkeä yhteinen kieli. Moni osallistujista kuvasi työpaikalla tehtyjä kielivalintoja "automaattisiksi", mutta samalla kertomuksista löytyi viittauksia siihen, että kielestä neuvotteleminen on monimutkaisempi prosessi. Lisäksi aineisto osoittaa, että eri työntekijät näkevät työpaikalla tehdyt kielivalinnat eri tavoin riippuen esimerkiksi tiimin tarpeista, haastateltavan äidinkielestä ja muista hänen puhumistaan kielistä. Yhteenvetona voidaan todeta, että kieli on edelleen kiistelty aihe Virossa, jopa työpaikoilla, joilla monikielisyyttä vaalitaan.fi
dc.description.abstractThis study is based on interviews that were conducted at a multilingual workplace in Tallinn. Estonia has an interesting linguistic landscape that is characterized by having two large linguistic groups, only one of whom has an official status in the state. In the past three decades, there has been an ongoing debate surrounding Estonia’s language legislation, as an aftermath of the Soviet history, mass immigration of Russophone people into Estonia as well as reforms made after it. Meanwhile, there are intercultural companies in Estonia, where multilingualism and ability to use two or three languages is central part of everyday work. The goal of the study is to find out what kind of language ideologies can be observed in accounts given by a multilingual workplace’s employees when asked about language use at work. Furthermore, the aim was to find out how employees of a multilingual workplace describe and justify the way language is used at work. Data for this study was gathered by interviewing seven employees of an intercultural company. The recorded interviews were transcribed and analyzed using Discourse Analysis. The data reveals that there are varied language ideologies related to language use at multilingual workplace that can be found implicitly and explicitly in accounts given by the participants. There is a complex and at times contradictory or overlapping set of ideas about the use of English, Estonian and Russian languages. It was also found that the ideologies regarding English language are more explicit compared to those regarding Estonian and Russian languages. What the participants seemed to agree upon was that each of them found there should be one clear common language used in teams or at the workplace as whole. Language choices made at the workplace were often described as “automatic,” yet the data reveals negotiation of language is more complicated process. Furthermore, the data shows that different participants would view the language choices made at the workplace differently depending on their team’s needs but also on their first language or other language repertoire. In conclusion, it can be said that language continues to be a hot topic in Estonia, even at a workplace that on surface level cherishes multilingualism. The present study contributes to the study of language ideologies at work-place by researching the topic in Estonia where language ideologies at workplace have not been studied extensively.en
dc.format.extent58
dc.language.isoen
dc.subject.otherlanguage ideologies
dc.titleBorn in the same country, speaking different languages : Language ideologies at a multilingual workplace in Tallinn
dc.identifier.urnURN:NBN:fi:jyu-202206273643
dc.type.ontasotMaster’s thesisen
dc.type.ontasotPro gradu -tutkielmafi
dc.contributor.tiedekuntaHumanistis-yhteiskuntatieteellinen tiedekuntafi
dc.contributor.tiedekuntaFaculty of Humanities and Social Sciencesen
dc.contributor.laitosKieli- ja viestintätieteiden laitosfi
dc.contributor.laitosDepartment of Language and Communication Studiesen
dc.contributor.yliopistoJyväskylän yliopistofi
dc.contributor.yliopistoUniversity of Jyväskyläen
dc.contributor.oppiaineIntercultural Communication (maisteriohjelma)fi
dc.contributor.oppiaineMaster's Degree Programme in Intercultural Communicationen
dc.rights.copyrightJulkaisu on tekijänoikeussäännösten alainen. Teosta voi lukea ja tulostaa henkilökohtaista käyttöä varten. Käyttö kaupallisiin tarkoituksiin on kielletty.fi
dc.rights.copyrightThis publication is copyrighted. You may download, display and print it for Your own personal use. Commercial use is prohibited.en
dc.contributor.oppiainekoodi3134
dc.subject.ysomonikielisyys
dc.subject.ysotyöpaikat
dc.subject.ysokulttuurienvälinen viestintä
dc.subject.ysokielenkäyttö
dc.subject.ysoenglannin kieli
dc.subject.ysokieli ja kielet
dc.subject.ysodiskurssianalyysi
dc.subject.ysomultilingualism
dc.subject.ysoworkplaces
dc.subject.ysointercultural communication
dc.subject.ysouse of language
dc.subject.ysoEnglish language
dc.subject.ysolanguages
dc.subject.ysodiscourse analysis
dc.rights.accessrightsTekijä ei ole antanut lupaa avoimeen julkaisuun, joten aineisto on luettavissa vain Jyväskylän yliopiston kirjaston arkistotyösemalta. Ks. https://kirjasto.jyu.fi/kokoelmat/arkistotyoasema..fi
dc.rights.accessrightsThe author has not given permission to make the work publicly available electronically. Therefore the material can be read only at the archival workstation at Jyväskylä University Library (https://kirjasto.jyu.fi/collections/archival-workstation).en


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record