Näytä suppeat kuvailutiedot

dc.contributor.advisorKorpinen, Eira
dc.contributor.advisorJokinen, Markku
dc.contributor.authorSivunen, Ulla
dc.date.accessioned2020-10-21T05:43:02Z
dc.date.available2020-10-21T05:43:02Z
dc.date.issued2007
dc.identifier.urihttps://jyx.jyu.fi/handle/123456789/72279
dc.description.abstractNykyään monet kuurot ja huonokuuloiset oppilaat integroidaan yleisopetukseen. Osa integroiduista lapsista on viittomakielisiä, joiden näkökulmaa integraatiosta ei ole aiemmin Suomessa tutkittu. Tutkimuksessa selvitettiin, millaista on käydä koulua yleisopetuksessa viittomakielen tulkin kanssa integroituneen viittomakielisen koululaisen näkökulmasta. Tutkimuksessa tarkastellaan viittomakielisten lasten kaksikielistä integraatiota kokonaisvaltaisesti kahden tapauksen pohjalta. Aihetta lähestytään elämänkerrallisella ja narratiivisella metodilla, jolloin tämän tutkimuksen kohteena on kouluaikoinaan 90-luvulla 6:nnella luokalla yleisopetukseen integroitunut tämän tutkimuksen tekijä ja 6-luokkalainen ensimmäiseltä luokalta lähtien yleisopetukseen integroitunut viittomakielinen nuori. Tutkimuksessa osoittautui, että viittomakielen tulkkaus on välttämätöntä integraation onnistumisessa. Positiiviset sosiaaliset suhteet ovat keskeisiä integraation mielekkääksi kokemisessa. Luokkatovereiden vähäisetkin viittomakielentaidot koetaan tärkeäksi. Läheisillä ystävillä on ratkaiseva merkitys luokkayhteisöön sopeutumisessa. Viittomakielisellä yhteisöllä, omakielisillä vertaistovereilla ja perheellä on suuri merkitys vahvan itsetunnon ja identiteetin rakentumisessa. Erityis- ja yleisopetuksessa nähdään olevan eri funktiot. Erityisopetuksessa korostuvat omakielinen kulttuuri ja viittomakielisen yhteisön sisäinen tieto omakielisestä ympäristöstä ja vertaistovereista johtuen. Yleisopetuksessa saadaan usein parempaa opetusta, mutta puutteelliset sosiaaliset suhteet ovat usein ongelmana. Viittomakieliset ovat myös transnationaalinen yhteisö, johon kasvetaan. Tutkimuksen koululaisella on jo kokemuksia kansainvälisistä kohtaamisista ja yhdessäolosta. Viittomakielisen lapsen integraatiossa tulisi tukea viittomakielisen lapsen kaksi/monikielisen - ja kulttuurisen identiteetin omaksumista ja kehitystä.fi
dc.description.abstractToday, many deaf and hard-of-hearing children are now educated in public schools instead of special schools. Some of them are native signers whose perspective of mainstreaming has not been studied in Finland until now. The task of this case study was to explore and describe how it is like to attend public school as a native signer with sign language interpreters. This study consists of autobiographical, narrative and ethnographical approaches of bilingual mainstreaming. There are two cases in this study: the researcher who had been mainstreamed after reaching 6th grade and a pupil who has been mainstreamed since infancy and is currently in 6th grade. The results are as following: sign language interpretation is necessary to accomplish the mainstream concept. Positive social relationships are essential as a part of the integration. The peers' skills in sign language, even weak, are seen as important. Intimate friends at a school have a great significance in adapting to the class community. The community of native signers, peers of same mother tongue, and families have a crucial role in developing a native signer's identity and self esteem. Special schools and public schools are seen to have different functions. Inner knowledge and culture of native signers are present in special schools because of peers and teachers who share the same mother tongue and the signing environment. Education at public schools is better, but inadequate social relationships were often a problem. Deaf and native signers' community is also a worldwide community. The growth and development of transnational/cosmopolitan identity is a part of native signers' identity in general. The pupil in this study has already received experiences of linking with native signers in foreign countries. According to this point of this view, educators should support the development of transnational identity of the native signer in order to improve their integration in the globalized society.en
dc.format.extent95
dc.format.mimetypeapplication/pdf
dc.language.isofi
dc.subject.otherintegraatio
dc.subject.othervertaistoverit
dc.titleKerromme kuulevien koulusta : viittomakielisenä oppilaana yleisopetuksessa
dc.identifier.urnURN:NBN:fi:jyu-202010216335
dc.type.ontasotPro gradu -tutkielmafi
dc.type.ontasotMaster’s thesisen
dc.contributor.tiedekuntaKasvatustieteiden ja psykologian tiedekuntafi
dc.contributor.tiedekuntaFaculty of Education and Psychologyen
dc.contributor.laitosOpettajankoulutuslaitosfi
dc.contributor.laitosDepartment of Teacher Educationen
dc.contributor.yliopistoJyväskylän yliopistofi
dc.contributor.yliopistoUniversity of Jyväskyläen
dc.contributor.oppiaineLuokanopettajakoulutusfi
dc.contributor.oppiaineTeacher Educationen
dc.rights.copyrightJulkaisu on tekijänoikeussäännösten alainen. Teosta voi lukea ja tulostaa henkilökohtaista käyttöä varten. Käyttö kaupallisiin tarkoituksiin on kielletty.fi
dc.rights.copyrightThis publication is copyrighted. You may download, display and print it for Your own personal use. Commercial use is prohibited.en
dc.type.publicationmasterThesis
dc.contributor.oppiainekoodi103
dc.subject.ysoreflektio
dc.subject.ysonarratiivinen tutkimus
dc.subject.ysosuomalainen viittomakieli
dc.subject.ysoitsetunto
dc.subject.ysokuurot
dc.subject.ysokuulovammaiset
dc.subject.ysoviittomakieli
dc.subject.ysoviittomakieliset
dc.subject.ysoidentiteetti
dc.subject.ysoerityisopetus
dc.subject.ysokoulut
dc.subject.ysoyleisopetus
dc.subject.ysomonikulttuurisuus
dc.subject.ysokuurous
dc.format.contentfulltext
dc.type.okmG2


Aineistoon kuuluvat tiedostot

Thumbnail

Aineisto kuuluu seuraaviin kokoelmiin

Näytä suppeat kuvailutiedot